Marianad: sissejuhatus Portugali veinidesse

Portugali veinid on üksjagu teistsugused, kui mistahes teiste maade veinid. Neis on rohkem arhailisust, rohkem iseloomu ja maitseid. Sageli on nad ka tugevamad ja tummisemad, ka kraadidelt kangemad, eriti punased veinid, kui nad on pärit Euroopa kuumima päikesega Lõuna-Portugalist, näiteks Alentejost.

Kaugest minevikust pärit armastusloo ainetel sündinud Herdade do Rocimi Marianade seeria (punane, roosa ja valge) on justkui loodud esimese tutvuse tegemiseks Portugali veinidega, mille samm-sammult põhjalikum uurimine võib osutuda tõeliselt põnevaks kultuurirännakuks. Marianades on olemas kõik see „päris“, mis annab Portugali veinidele nende omapära, aga see on esitatud pisut taltsutatumal, mahedamal moel.

Veinidegustatsioonidel oleme leidnud hulgaliselt huvilisi, kes on Portugali iseloomukatest veinidest lausa lummatud. Oleme leidnud ka neid, kes esimese hooga lõunamaiseid maitseid proovides ehmatavad, sest see on midagi hoopis teistsugust, kui veinid, mida nad on seni proovinud, näiteks jahedamal Prantsusmaal kasvanud Pinot Noir või Saksamaa-Austria tasakaalukas Riesling.

Jahedamas kliimas kasvanud marjadest valmistatud veinid on teistsugused, kui kuumaverelise Portugali omad.

Maitse üle ei vaielda, aga tõsi on see, et jahedamas kliimas küpsenud marjadest valmistatud veinid on teistsugused, kui kuumaverelise Portugali omad. Jah, eks portugallased oskavad ekspordiks teha veine ka n-ö Euroopa mainstream-maitsele, aga ise nad hindavad siiski seda, mis nende kodumaale algupärane. Ja medalite statistika rahvusvahelistelt konkurssidelt näidab, et tegelikult võetakse see tõeliselt Portugali-pärane ka piiride taga hästi vastu.

Samas on tõsi, et Portugali maitsed vajavad pisut harjumist. Ja pisut ka eelteadmisi, et neist toredatest veinidest maksimum üles leida.

1. Portugali veinid vajavad õhku

Esimene reegel Portugali veinidega on see, et nad vajavad õhku. Eriti käib see punaste veinide kohta, ja seda nii tammevaadis küpsenud kui ka puidus käimata veinide puhul. Aga väga sageli tahavad ka roosad ja valged veinid pärast pudeli avamist ja klaasi kallamist pisut aega, et õhuga kohtudes maitsed avaneksid.

Portugallased ise ütlevad selle kohta, et veiniga tuleb rääkida ja tuttavaks saada. Teda tuleb vaadata, ta lõhnasid (ja nende muutumist) uurida. Veini tuleb klaasis liigutada ja siis maitsta. Mõne aja pärast maitsta uuesti, et saada aimu, kuidas ta maitsed ja lõhn on muutunud. ja millisest hetkest siis algab see päris õige vein.

Punane Mariana vajab võib-olla 10-15 minutit, et temast õigesti aimu saada. Ta on valmistatud iidsetest mustadest viinamarjadest nagu Trincadeira, Alicante Bouschet, Touriga National ja Aragonez. See viimane on Portugali variant eestlastele rohkem teada-tuntud Tempranillost ehk Rioja-viinamarjast – seega ka igati tugev ja tume.

Kõige tõsisemad ja arhailisemad Portugali veinid nendest tumedatest viinamarjadest vajaksid võib-olla isegi tunni enne, kui nad ennast avavad. Portugallased, muide, kasutavad tänini karahvine või veinikannusid, kuhu tõrksam vein pudelist ümber valada, et ta kiiremini õhku saaks. Punane Mariana on aga nagu suurepärane õpik, kus kõik käib siiski kiiremini. Kuigi päris esimese hooga ärge ehmatage, kui ta lõhnas tundub olevat midagi ootamatut, peatselt asendub see rikkaliku marjasusega, mida ohjavad meeldivalt ümarad tanniinid. Võtke temalt vastu see põnev maitsete ekskursioon.

2. Valged ei pea olema noored

Kuigi praegu müügil olev Mariana valge vein kannab aastanumbrit 2018, ei tähenda see, et tema joomisega peaks ilmtingimata kiirustama. Ta on täiesti valmis nautimiseks, aga võib vabalt juhtuda, et aasta pärast on ta oma maitsetelt veelgi põnevam. Või siis sama põnev, aga hoopis teistmoodi nüanssidega.

Veine hoitakse pärast valmimist pudelisse panduna veel vähemalt kolm kuni kuus kuud jahedas keldris, et vein „rahuneks“.

Portugallased valmistavad oma veine suure hoole ja armastusega ja see tähendab, et (vaid väikeste n-ö rannaveinide erandiga) ei ole nad kunagi mõeldud kiireks ja koheseks ärajoomiseks, nagu näiteks paljud Austria, Saksamaa või muude maade valged veinid. Vaid kõige odavamaid veine lasevad Portugali veinitootjad müügile otse pudelisse villimise järel. Seevastu vähegi väärikamaid veine hoitakse pärast valmimist pudelisse panduna veel vähemalt 3 – 6 kuud jahedas keldris, et vein „rahuneks“ ja oma maitsete tasakaalu tagasi saaks.

Mida põhjalikumalt on veinid tehtud, seda pikemalt nad ka säilivad. Pole üldse ime, kui Portugali valge vein on ka kolmandal, neljandal või viiendal aastal oma kvaliteedi tipus. Erilise arhailise meetodiga valmistatud Nostalgia Vinho Verde näites arvatakse muutuvat üha paremaks isegi kuni kümne aasta jooksul pärast pudelisse villimist. Seda erinevalt Eestis levinud arvamusest, et Vinho Verded peavad olema üksnes jooksva aastakäigu omad.

Ajalooliselt on Portugali veinid alati blendid ehk mitme viinamarjasordi segud. See teeb nende nautimise väga põnevaks, sest erinevad maitsete kooslused pakuvad põhjatut avastamisruumi. Mariana Branco on kokku segu kolmest Portugali iidsest valgest viinamarjasordist: Alentejole omane troopiline-mesine Antão Vaz, erksa happesusega Arinto ja põhjapoolt, Vinho Verde veiniregioonist pärit mineraalsete alatoonidega suursugune Alvarinho.

Proovige neid maitseid. Ja nagu punasegi veini puhul – vaadake, kuidas nad muutuvad, kui vein pisukest aega kohtub õhuga. Ja samuti siis, kui ta klaasis pisut soojeneb.

3. Õige temperatuur on tähtis

Siit veel üks soovitus: uurige alati pudelilt või meie e-poest, millisel temperatuuril tootja soovitab veini juua. Valgete ja roosade veinide puhul on soovituslik temperatuur enamasti 10 – 12 kraadi. See on pisut soojem, kui otse külmkapist tulles.

On valgeid veine, enamasti suviseid, mida soovitatakse juua jahendamalt, ja neid võibki otse külmikust laualt tõsta. Tavaliselt aga tuleks valge ja roosa vein võtta külmkapist välja 20 – 30 minutit enne pudeli avamist, siis jõuabki ta klaasi kallamiseks õigele temperatuuurile. Põnev on aga muide see, et üsna paljud Portugali valged blendid on väga huvitavad ka pisut soojenedes, näiteks 14 või isegi 15 kraadi juures. Eriti käib see nende veinide kohta, mis on käinud tammevaadis, olgu või osaliselt. Seepärast katsetage ja võrrelge maitseid – nii võite avastada mõne väga toreda veini just enda jaoks.

Seega tasub uurida ja proovida, millal vein teile oma parimad maitsed avab. See võib olla ka erinevatel aastaaegadel ka erinev.

Tõsiselt elegantne roosa Mariana

Roosade veinide kohta liigub palju eelarvamusi ja sageli on neil ka tõepõhi all, sest kehva rosé’d on poest kerge leida. Marianade tootja Herdade do Rocim on aga tuntud kvaliteetveinide poolest ning vääratusi nad endale ei saa lubada. Mariana Rosé on hea näide sellest, kui klaar ja elegantne võib olla kuiv roosa vein. Ja sarnaselt Portugali punaste ja valgetega – kui maitserikas.

Ka Mariana Rosé on valmistatud kahest viinamarjast, millest mõlemad on tumedad, tummised ja tugevad punased: Touriga National ja Aragonez. Ometi on vein hele-hele lõhroosa ja väga tundeline, kuid siiski iseloomukas.

Nagu Marianade sarja punane ja valge, sobib ka roosa Mariana nautimiseks iseseisvalt, aga muidugi ka toitude juurde. Roosa ja valge pigem kergemate roogade ja idamaise köögi juurde ning punane liharoogade ja tugevate juustude kõrvale.

Siit saad lugeda edasi Marianade põnevast saamisloost

Kas teadsid, et Mariana-veinid on valmistanud üks Portugali kuulsamaid noorema põlvkonna veinimeistreid Catarina Vieira – siin on tema lugu

Siin nad on!