Vihmane Vinho Verde ja tema kuninganna Alvarinho

Rahvasuu räägib Portugali imelisest rohelisest veinist, aga tegelikult on roheline hoopis Vinho Verde veinipiirkond, mis asub Portugali põhjaosas, ajaloolise Minho provintsi aladel, laiudes kuulsast Douro jõest ülespoole kuni Hispaania (Galiitsia) piirini välja.

Siin sajab vihma kaks korda rohkem, kui Eestis ja loodus on aastaringselt roheline ning lopsakas. Ookeani lähedus annab veel lisaniiskust juurde ja isegi südasuvel, kui ülejäänud Portugal kipub põuaselt kõrbema, kasvab siin kõik mühinal, kaasa arvatud viinamarjad.

Rohelusse uppuv loodus

Ammustel aegadel lasid talunikud siin viinapuuväätidel ronida kõrgele üles – puude ja isegi telefonipostide otsa või spetsiaalsete võrestike najale – et maapind jääks vabaks aiaviljade kasvatamiseks. Sügisel tuli siis redelitega viinamarjade järele ronida. Nüüd muidugi on kõik teisiti ja ka Vinho Verdes kasvavad veinitegemiseks mõeldud marjad viinamägedel ja enamasti kenasti nööri küljes reas. Aga viinapuud on siiski kõrgemad ja oksad ning lehed lopsakamad, kui lõunapoolsetes istandustes.

Kuigi Vinho Verdes tehakse ka suurepäraseid tumedaid ja tanniinikaid punaseid veine, on piirkond kuulus eeskätt oma kergete ja maailmas unikaalsete valgete veinide poolest. Nagu öeldud, pole olemas Vinho Verde nimelist viinamarjasorti– siinsed valged veinid tehakse krapsakatest ja tugeva happesusega sortidest nagu Loureiro (lilleline-tsitruseline) , Arinto (ergas ja pungil küpsetest troopiliste puuviljade maitsetest), Trajadura (kivine-mineraalne ja täidlasepoolne), Avesso (rikkalik, puuviljane ja harmooniline) ning Azal (pehmelt vürtsikas).

Mulliga või ka ilma

Nendest sortidest „Verded” annavad sageli pisut loomulikku mulli, nad on enamasti ka madalama alkoholiga, vahel vaid 9 – 9,5%, aga mitte üle 11,5%. Kuna rahvas on õrnalt kihisevat veini armastama hakanud, lisavad tootjad mõnedele valgetele suveveinidele tänapäeval pisut mulli ka juurde. Siia kirjutasime pikema loo Vinho Verde mullidest ja sellest, kust ning kuidas täpselt need mullid selle kerge valge veini sisse tulevad.

 

Täiesti maette nähtus Vinho Verde piirkonnas on marjasort nimega Alvarinho. Seda kergelt roheka nahaga valget marja võib pidada väga kaugelt ajaloost Rieslingu sugulaseks – arvatakse, et kusagil keskajal tõid rändmungad selle sordi Saksa aladelt Ibeeriasse. Just Portugalis, kitsamalt isegi kindlate piiridega alal Melgaço ja Monção linnakeste ümbruses Galiitsia piiri ääres, ookeanist pisut sisemaa poole, on see sort aastasadadega välja kujunenud ja unikaalsena säilinud.

Suursugused Alvarinhod

Just siin, väikesel alal kasvatatud Alvarinhot nimetatakse sageli Vinho Verde kuningannaks. Temast tehtud veinid on peened, mineraalsed, kaunilt troopiliste nüanssidega. Ja nad on ka pisut kangemad tavapärastest kergetest Vinho Verde valgetest veinidest (tavaliselt 12,5%) ja maitsetelt keerulisemad. Kvaliteetsed Alvarinhod on valdavalt täiesti kuivad ja ilma mullita. Nad on sageli valmistatud arhailise veinitegemise meetodiga, tihtipeale kääritatud marjanahkadel ja laagerdanud kuid enne pudelitesse villimist  sur lies (veinisettel). Niisugused Alvarinhod on suursugused, täidlased, vahel suus lausa viskoossed ehk “õlised”. Veinisettel laagerdamine annab veinidele tummisust ja nende maitsebuketis kerkivad esile lausa magusad toonid, kuigi vein ise võib olla täiesti jääksuhkruta.

Märkimist väärib ka see, et rannaliival joomiseks ja eriti ekspordiks toodavad mõned Portugali veinitehased Vinho Verde nime all ka veel lahjemaid, pisukese lisasuhkru ja ohtra mulliga kergeid veine, nii valgeid kui roosasid. Need müüvad hästi, aga portugallased ise ütlevad, et need polegi päris veinid, vaid pigem limonaadid. Kes aga nendega ära harjunud, see võib „päris Verdet” maitstes muidugi esimese hooga äragi ehmatada.

Kuna maitse üle aga ei vaielda, siis jätame rannalimonaadid sinnapaika ja pakume teile MilVinhose e-poe kaudu avastamiseks väga erinevaid, nii Portugalis kui välismaal tunnustatud kvaliteetveine Vinho Verde piirkonnast.

Alvarinhod Lõuna-Portugalist

Mis aga just Alvarinhosse puutub, siis põnev on maitsa sellest viinamarjast tehtud veine ka teistest veinipiirkondadest – näiteks proovida, kuidas maitseb vein Alvarinho viinamarjast, mis on küpsenud vihmase ja jahedama Põhja-Portugali asemel hoopis kuumas ja kontinentaalses Alentejos, liivasel-päikeselisel Setubali poolsaarel, aga miks mitte ka Vicentino rannikul otse Atlandi ookeani kõrgel pangapealsel soolaste meretuult meelevallas (vaata valikut allpool).

Alvarinho ise on ikka seesama, aga rohke päike, vähem vihma ja liivasem pinnas teevad ta maitsed palju temperamentsemaks ja hapra veini vägagi lõunamaisemaks.

Valik Vinho Verde veine