Kirjeldus
Amforaveinide traditsiooni tõid vanad kreeklased Alentejosse juba kaks aastatuhandet tagasi (mõnede arvamuste kohaselt veel palju varemgi). Alentejo külakõrtsides ja kodudes on saviamforates veini valmistatud läbi kogu ajaloo, aga viimasel tosinal aastal on amforaveinid taas väga suurde moodi läinud ja neid nõuavad nüüd ka moodsad linnainimesed. Ja tõsi on see, et savinõus käärinud vein on midagi hoopis teistsugust, kui graniitvannist, terasvaadist või tammetünnist tuylev vein. Miks? Sest savinõu on poorne, seal toimub õhuvahetus, vein oksüdeerub valmimise käigus üsna jõuliselt. Teiseks – savi annab veinile hulga omapäraseid maitseid, mida see materjal on kaasa toonud maapõuest.
Kui klassikalised amforaveinid valmivad nii, et purustatud marjad heidetakse amforasse ja lastakse seal veiniks saada, siis selle valge veini puhul on hullude ideedega veinimeister António Maçanita pööranud jälle kõik pea peale. Ta on amforasse käärima pannud üksnes klaari mahla, ilma marjanahkade ja varreotsteta. Ja tulemus on hoopis teistsugune amforavein – üksjagu peenem, kuid siiski väga maalähedase maitsetebuketiga.
Mahl on suvelillelise Roupeiro (ehk Siria) ja kivise-mineraalse Antão Vaz’i marjadest saadud täiskobaraid väga aeglaselt pressides. Sade on lastud ise põhja vajuda, see tähendab veini ei ole filtreeritud. Klaar mahl on seejärel läinud 28 päevaks nelja umbes 1000-liitristesse amforatesse – muide tegemist on amforatega, mis valmistatud vahetult pärast teist ilmasõda, 1946. aastal. Juhtus nii, et need amforad olid poolenisti “ajaloo kultuurikihi” all kirikuvaremetes, mille Maçanita koos paari sõbraga kümmekond aastat tagasi veinikeldri rajamiseks ära ostis. Väljanägemise järgi on neid aastakümneid vahelduva eduga kasutatud. Seega eks nüüdses veinis on tänu neile ka väike ajaloohõng.
Nelja nädala järel on vein läinud aga suurde roostevabasse tanki stabiliseeruma, kus ta on veetnud terve talve. Pudelitesse on ta villitud alles järgmisel suvel. Veini selitamiseks on kasutatud bentoniitsavi.
NB! Seda veini valmis vaid 4170 (!) pudelit ja tänseks on ta välja müüdud! Kümmekond kasti seda imelist nestet, iga pudel nummerdatud, on aga jõudnud Eestisse ja läheb MilVinhose e-poes müüki just nüüd – 2021. aasta amforaveinide nädalal. Alentejos tähistatakse iga aasta teisel pühapäeval amforaveinide päeva, sest siis avatakse külakõrtsides, ja nüüd ka veinimajades, värsked (tänavuse veiniga) amforad!
See omanäoline valge vein sobib kõige lihtsamate talutoitude, kõõgiviljahautise ja silgu, leiva ning kartuli juurde, aga sama väärikalt klapib ta kokku kõige peenemale roogadega pudulikul ja suursugusel õhtusöögilaual. Serveerida 8 – 10 kraadi juures.
Tunnustused
Vinhos Grandes Escolhas – 17 punkti
Revista de Vinhos – 18 punkti
Vivino.com hinne sellele omapärasele veinile on kõrge 4,0 punkti. Ta on arvatdu maailma parimate veinide ülemise 4 protsendi hulka.
