Kirjeldus
Nagu teada, siis Hispaania vahuvein on enamasti Cava, aga tikutulega otsides leiab sellelt maalt ka mulle, millel nimeks espumoso. Lanzarote saarel asuv El Grifo veinimaja (kokku on saarel 5-6 väikest veinitootjat) valmistab seda uhket ja väga erilist vahuveini aastast 1991 – väikestes kogustes ja mitte päris igal aastal. Tehtud on ta siinsest kuulsaimast valgest marjast Malvasia Volcanicast – teine käärimine pudelites pärmi peal kestab selle joogi puhul vähemalt 60 kuud, tihtipeale aga veel aastake kauem. Pärast seda vahetatakse pudelite korgid käsitsi ja ilma täiendavat dosage’it lisamata. See vahuvein on peaaegu suhkruta – jääksuhkrut on temas vaid 0.6 g/L kohta.
Malvasia Volcanica on siinsamas Kanaaridel, vulkaanilistel muldadel – Lanzarotel lausa mustal laaval ja tuhaväljadel – kujunenud marjasort. Ta on väga mineraalne, vulkaanilise buketiga, soolakas, aga lisaks mänguvad temas apelsiniõied, valged lilled, jasmiin ning põnevad küpsed troopilised maitsed.
Pikk laagerdamine pärmisettel on lisanud sellele vahuveinile soojemaid ja küpsemaid nüansse – pehmet rösti ja pagarikoja hommikuse saiateo lõhnu. Samas on ta kirkalt värske, pehme ja rikkaliku mulliga, lausa pulbitsedes elegantsusest. Ta on väga gastronoomiline ja lausa nõuab enda juurde toitu, mida rikkalike maitsetega täiendada.
See haruldane vulkaaniline vahuivein sobib kõikvõimalike kalaroogade juurde, värskelt püütud ja kiirelt grillil, potis või pannil valmistatud mereandide kõrvale. Ta on ka hea kaaslane väga erinevatele suupistetele, olgu need koduköögist või kõige peenema restorani menüüst. Avada temperatuuril 6 – 8 kraadi.
Lanzarote on kõige idapoolsem Kanaari saarestiku saar, Hiiumaast pisut väiksem, aga kaetud üleni mustade laava- ja vulkaanilise tuha väljadega. 1730. – 1736. aastani toimus siin ridamisi vulkaanipurskeid, seni üsna tasasele saarele tekkis ridamisi uusi vulkaane, millest purskunud laava ja tuhk katsid saare täielikult kuni ookeanini välja. Tänapäeval teatakse Lanzarotet eeskätt kui aastaringselt sooja suvituspiirkonda – valgete majade ja mustast liivast randadega. Tegemist on troopikaga, aga taimkatet on sellel saarel siiani ääretult vähe. Mõned palmide read siin ja seal, saare kirdeosa laavaväljadel ka väheke troopilisi põõsastaimi ja samblikke. Ja siis muidugi – oh üllatust! – tuhaväljadele kaevatud suurtesse aukudesse istutatud viinapuukasvatused. Viinapuud, muide, annavad siin heal juhul isegi kaks saaki aastas, põhisaagi juulis-augustis, ja mõnede marjasortide puhul väiksema lisasaagi veebruaris. Muidugi on siinsed saagid väga väiksed ja toodetavad veinikogused samuti – Lanzarote veine saarelt välja eriti ei satugi.
Tunnustused
Decanter World Wine Awards 2022 – Hõbemedal
