Kirjeldus
Isepäine ja imetletud veinimeister António Maçanita on tuntud oma vulkaaniliste veinidega kaugetelt Assoori saartelt, aga nüüd on ta leidnud Atlandi ookeanist veel ühe pärli – Madeira külje all asuva imepisikese Porto Santo saare. Koos ammuse sõbra ja Madeiral elava viinamarjakasvataja Nuno Fariaga (mõlemad on märgitud ka veinipudeli esiküljel) on António viimastel aastatel turule toonud turule üha uusi veine Porto Santo saarelt, vahel ka väikese panusega Madeira saare järskudel nõlvadel asuvatelt pisikestelt viinamägedelt. Kõikide nende veinide kogused on aga väga väikesed.
Nagu veini nimi ütleb, on selles veinis tegelaseks viinamari nimega Tinta Negra. Tegu on sisuliselt sama marjaga, mida Assoori saartel tuntakse Saborinho nime all. See on punane mari, mis on aastasadade jooksul välja arenenud Makaroneesia vulkaanilistel saartel – Assooridel, Madeiral ja viimase külje all asuval pisitillukesel Porto Santol. Erinevalt Portugali mandriosa tumedatest ja võimsatest punastest veinidest on ookeanisaarte Tinta Negra/Saborinho õrn ja õhuline. António Maçanita kuldse käe all on sellest saanud hõrk ja tundeline helepunane vein, milles on rohkelt maasikaid, soolakaid ookeanilaineid, ohtralt mineraalsust ja sinna juurde kõduseid metsaseeni ja sammalt. Ta on küll õrn, aga väga intensiivne, paeluv ja meeldejääv.
Marjad on korjatud käsitsi, umbes kolmandik marju on puhastatud kobaratest, ülejäänud on läinud purustajasse kobaratega. Spontaanne käärimine väiketes metallvaatides, mis on toimunud jahedas 40 päeva jooksul. Edasi on veinist 70 protsenti läinud 8 kuuks laagerdama kasutatud tammevaatidesse, ülejäänu on oodanud inox-vaatides. Seejärel on ta kokku blenditud ning villitud pudelitesse, mis on taas läinud jahedasse keldrisse järelküpsema. NB! Kas maitsnud sama veini eelmist aastakäiku, siis see oli ilma tammevaadita vein.
Madeira on kivine ja seal on viinapuuridade jaoks üksikutel nõlvadel vaid väheke ruumi. Porto Santo saare maapind on liivane-savine, kuid juba labidasügavuselt tuleb vastu vulkaaniline kivim. Viinapuud kasvavad siin sõna otseses mõttes maapinnal, kusjuures inimeste hooleks jääb nende kaitsmine tuulte ja ookeanipritsmete eest kas vitstest aedikute või kivimüüridega. Kuigi saar on nagu väike kõrb, siis pidev niiskus ja soolaga pikitud õhk annavad marjadele (ja sealt edasi veinile) ohtralt peent happesust ja värskust. See vein tundub küll mõnusalt pehme ja isegi veidi magus, aga ta on täiesti kuiv.
See punane vein on kergemapoolne, pisut vähema alkoholiga, kui tavapärased Portugali punased. Nagu üks kuulus veinikriitik on selle veini kohta öelnud – te võite avada pudeli lõunasöögi juurde ja jätkata siis ta nautimist vähehaaval kuni õhtuni välja!
See hõrk helepunane vein sobib mereandide ja värske kalaga, samuti heledama lihaga ja erinevate suupistetega. Ta on ka suurepärane nautimisvein. Serveerida 14 – 16 kraadi juures.
Tunnustused
Robert Parker – 92 punkti
Jancis Robinson – 93 punkti
Vivino.com hinne sellele punasele veinile nende väheste poolt, kel olnud au teda maitsta, on kõrge 4,0 punkti.
