Vaadis käinud valge vein sobib oivaliselt sügisesse ja talve

Et punane vein muutub tammevaadis laagerdades küpseks ja sametiseks, on üldteada fakt. Vaadis käinud valge vein võib aga nii mõnegi veinisõbra esimese hooga kulmu kergitama panna. Meie kogemustes enamasti siiski vaid hetkeks, et esimese üllatuse järel tõdeda: väga põnev, väga südantsoojendav!

See on tõesti nii, et vaadis laagerdanud valged veinid on kui loodud Eesti sombuse sügise ja jaheda talve jaoks. Nad on õrnadest-kergetest suvevalgetest maitsekamad ja täidlasemad, tõsisemad ja küpsemad. Kui sageli arvatakse, et põhjamaine talv on punase veini joomise aeg, siis vaadis seisnud valge ei jää viimastele sugugi alla. Tuleb vaid leida oma lemmik nende põnevate veinide seast.

Erineva päritoluga tammevaadid annavad veinile ka erineva iseloomu, koos sellega veinimeistrile palju mänguruumi.

Mida tammevaat valgele veinile annab? Esimesena kindlasti küpsust ja mahedust. Nagu punaselegi veinile lisab puiduga kokkupuude ka valgele veinile röstitud leiva nüansse, omamoodi vürtsikust. Tulemus sõltub muidugi sellest, kui pikalt vein vaadis on veetnud, millisest puidust vaadis (Prantsuse või Ameerika tamm, Ungari tamm, Kaukaasia tamm jne), kui suures vaadis ja kas uhiuues tammevaadis, kus puidused maitsed tugevamad, või juba varem mõne eelneva veini jaoks kasutatud vaadis.

Erineva päritoluga tammevaadid annavad veinile ka erineva iseloomu, koos sellega tekib veinimeistrile üksiti palju mänguruumi. Oleme külastanud veinikeldreid, kus lausa eksperimenteeritakse erinevast puidust vaatidega, segades neis hoitud veinidest kokku uskumatult põnevaid segusid, et töötada nii välja uusi veine. Millised vaadid milliste maitsete saamiseks – see on aga juba omaette pikema kirjutamise teema, sellest lähemalt edaspidi.

Teevad südame soojaks

Naastes aga vaadivalgete lainele, siis siin üks näide: hiljuti jõudis MilVinhose e-poodi viiendat põlve naiste juhitud veinimaja Casa Ermelinda uudistoodang, esimest aastat veinisõprade jaoks saadaval (ja ühe esimese välisriigina meie tellimusel Eestisse saabunud!) Dona Ermelinda Reserva Branco, väga väärikas ja delikaatne ning tõeliselt nauditav valge vein.

Tehtud on ta põhiliselt maailmakuulsast Chardonnay’ viinamarjast, millele veinimeister on sirgema liini ja karguse andmiseks lisanud näpuotsaga erksat ja happelist Portugali Arintot ja mõrkjamat Viognier’d. See vein on küpsenud neli kuud uhiuutes ja seejuures väikestes Prantsuse ja Ameerika tammevaatides. Nii et maksimaalne puit, aga maitselt – nagu pehme samet!

Juba teist aastat on meie veinivalikus lihtne valge Dona Ermelinda Branco. Siin on viinamarjade valik pisut suurem, Portugalis üsna võõrapärast prantsuse Chardonnay’d vaid väheke teiste hulgas, ning tegu on tõsise ja nauditava portugalipärase blendiga.

Vein on laagerdanud kolm kuud tavasuuruses ehk 500-liitristes tammevaatides, osalt kasutatutes. See on tõesti oivaline, lisaks ülihea hinnaga vein, mis sobib jahedama ilmaga, olgu siis tegu sombuse sügise või tuisuse talvega. Ka Portugalis haaratakse selliste veinide järele siis, kui ilmad jahedamaks lähevad ja algab talvine niiskuse ja vihmasadude aeg. Eelmisel talvel oli see vein üks meie e-poe ostjate lemmikuid. Samas kuumal suveõhtul nautimiseks jääb ta tõesti natuke tugevaks.

Vahel aga paigutavad veinimeistrid tammevaati vaid osa veinist, näiteks kolmandiku või poole, segades selle hiljem kokku veiniga, mis on sama aja laagerdanud tavalises roostevabas, betoonist või graniidist mahutis. Sellise veini puhul võib tammine nüanss olla üsna õrn.

Vaid õhkõrn kokkupuude

Oleme Portugalist leidnud aga ka väga erilisi ja unikaalseid veine, mille puhul puiduga kokkupuude on sedavõrd õhkõrn, et veini maitstes ei pruugi tammevaat mõttessegi tulla. Kuid siiski on neil veinidel olemas see eriline, pea tabamatu elegants, mida puidu abita oleks ilmvõimatu saavutada.

Neil veinidel on olemas see eriline, pea tabamatu elegants, mida puidu abita oleks ilmvõimatu saavutada.

Hea näide sellisest eriti elegantsest valgest veinist on Quinta da Garrida Reserva Branco , mis on valmistatud maailmas ainulaadsest, vaid Kesk-Portugali Dão mäenõlvadel kasvavast Encruzado viinamarjast. Encruzadot peetakse üheks maailma nooblimaks marjasordiks. Vaid väiksel osal, umbes viiendikul sellest veinist on veinimeister lasknud veeta paar kuud tammevaadis. Tulemus on lummav.

Ka kuninglikult õrn valge vein Pegos Claros Blanc de Noirs, valmistatud iidsete viinapuude tumepunastest Castelão viinamarjadest, on vaid väga väikses osas laagerdanud tammevaadis. Sama haruldane, kui on tuleval aastal 100-aastaseks saav Pegos Clarose veinimõis, on ka see valge kuiv vein.

Veel üks võimalus on, et vein, isegi mitte osa sellest, polegi seisnud keldris tammevaati suletuna, vaid teda on hoitud pärmisettel ehk sur lies küpsemise perioodil (2 – 5 kuud) seest puiduga vooderdatud betoon- või roostevabades anumates. Ka sel juhul võtab valmiv vein puiduga kokkupuutest kaasa põnevaid maitsenüansse., taas pisut teises tonaalsuses.

Sellise tehnoloogiaga on valmistatud näiteks sädelev pärl Alentejost, Robert Parkerilt ja Wine Enthusiastilt 91 punkti vääriliseks hinnatud Herdade Grande Reserva Branco. See vein on Eestis ehtinud mitmeid pidulikke ärilõunaid, seda isegi palaval kesksuvel, ja osalejad on igati positiivselt üllatunud olnud.

Tuleb ka lisada, et selliseid trikke, nagu maailmast teame, et puiduse maitse kiireks ja odavaks saamiseks (tammevaadid pole sugugi odavad) lisataks INOX-vaati saepuru või puidulaastusid, mis hiljem välja sõelutakse, pole meie kohanud ühegi Portugali veinitootja juures. Nende kommentaar sellele on, et veini ehedust rikkuma nad ei hakka. Ja veini ostjaid hullutama ka mitte.

Iidsete marjade vaadiveinid

Üks põnev teema on veel iidsete viinapuude (vinhas velhas) marjadest valged veinid. Iidseteks viinapuudeks peetakse Portugalis põlvkondi tagasi viinamägedele istutatud viinamarjataimi, mis jätkuvalt saaki annavad. 60- kuni isegi üle 100-aastaste viinapuude marjad on juba ise moodsatest veiniviinamarjadest maitsekamad, tugevamad ja iseloomukamad. Iidseid viinapuid ei kasteta ja seetõttu on nendest vein alati eheduse tipp.

Tavaline vein neist võib tulla lausa peadpööritavalt julgete maitsetega.

Tavaline vein neist võib tulla lausa peadpööritavalt julgete maitsetega (palju portugallased ise peavadki just seda õigeks veiniks!). Samas on teada, et tammevaat, mis ühelt poolt lisab küll maitseid juurde, suudab teisalt mõnegi veini terava nurga ümaramaks ja mahedamaks vormida. Seega põnev on maailma tundmaõppimiseks proovida vaadis hoitud iidsete viinamarjade veini.

Selline iidsete maitsete ja tammepuu põnev koostöö suurepärane näide on Lua Cheia em Vinhas Velhas Reserva Branco – lausa uskumatult lopsakate maitsetega „ühe viinamäe” blend, mida on hoitud tervelt kaheksa (!) kuud tammevaadis laagerdumas.

Selle veini marjad pärinevad aastast 2015, aga alles hiljuti hindas Wine Enthusiast ta 91 punkti vääriliseks. Ja see vein küpseb pudelis edasi veel aastaid. Veinikeldri jaheduses võib teda hoida veel vähemalt 2025. aastani, kui mitte enamgi.

Teine, pisut euroopalikum näide iidsetest valgetest marjadest on Falcoaria Vinhas Velhas Branco. Selle veini puhul on teada, et 70-aastaste viinapuude sort on Portugali iidne ja sädelev, happene-troopiline Fernão Pires. Sellest veinist umbes pool on laagerdanud kolm kuud tammevaadis. Ka see äärmiselt elegantne valge vein pärineb aastat 2015. Oma esimesele veinikonkursile sõitis ta alles aastal 2018 ning on veel hiljuti kogunud juurde prestiižseid tunnustusi.

Veinid, mis ei karda aega

Seega tõde, mida Portugali valgete veinide puhul silmas pidada, on see, et nad ei karda aega! Eriti veel vaadis käinud veinid. Ainuüksi nende valmiminegi võib võtta kaks või rohkem aastat. Sest portugallased jälgivad kiivalt vana tava, et ka siis, kui vein on n-ö valmis ja pudelisse villitud, pole ta ikka veel valmis müüki paiskamiseks.

Pudelisse pandud vein peab veel kuid, vahel lausa aasta, veinikeldri jaheduses „rahunema” ja stabiliseeruma. Alles siis saab pudel külge sildi ja veinimeistrilt loa sõita poelettidele.

Nii et Eestis laialt levinud arvamus, et valge vein peab olema ilmtingimata noor ja et juba üleeelmise aasta valge ei kõlba enam juuagi, ei pea üldse paika Portugali veinide osas. Jah, Austrias, Saksamaal ja mujalgi on piirkondi, kus tehakse üksnes kiireid valgeid veine, mis tuleb ka kiiresti ära juua. Aga Portugalis on võimalik leida isegi Vinho Verdest pärit valget veini, mida võib säilitada rahulikult kümme aastat. Sellest pikemalt ja lähemalt mõnes tulevases postituses.

Toitudest sobivad vaadis käinud valged rikkalike ja maitsekate roogadega.

ja veel viimane soovitus vaadivalgete teema juurde. Toitudest sobivad vaadis käinud valged veinid rikkalikumate ja maitsekamate roogade juurde. Koorekastmed, rammusad juustud, ahjulõhe ja forell ning muud rammusad mereannid, suured praed, võiga valmistatud toidud. Samuti on vaadis käinud valged veinid hea valik idamaiste vürtsikate roogade juurde.

Meie e-poe vaadivalged