Kirjeldus
Vinho de Talha on nähtus, mis kuulub Alentejo veinitegijate igapäevaellu juba vanade roomlaste aegadest. Marjad purustati käsitsi ja heideti suurtesse pealt lahtisesse amforasse ning jäeti sinna 45 päevaks. Iga päev tuli siiski redeliga savinõu ülemise otsa juurde ronida ja pinnale kerkivatest kestadest „müts“ pika puidust kepiga lahti segada. Muidu löönuks kääriv vein savinõu lõhki.
Põnev on see, et vein saab valmis igal aastal novembri teise nädala lõpuks, mil Portugalis peetakse São Martinho päeva, eestipäraselt Mardipäeva. Siis toimub suur pidu, kõikides piirkonna veinikeldrites lastakse amforatest välja esimesed kannutäied vastvalminud veini, mida laulu ja tantsude saatel kohapeal valmistatud piduroogade kõrvale mekitakse. Saviamforatel on alumises osas ehk “kõhu all” auk, kuhu saab kinnitada toru või kraani. Allalangenud marjakestad, mida veinist ei eraldatagu, toimivad amfora sees loodusliku filtrina, läbi mille voolabki kannu või klaasi klaar, maitsev ja maalähedane jook. Ka pärm selle veini jaoks pärineb üksnes viinamarjade endi küljest.
Nüüd, kus savinõuvein uue aja kvaliteetveinina aasta-aastalt järjest rohkem moodi läheb, peetakse Portugalis novembri teisel nädalavahetusel amforaveini päeva. Alentejos on see päev lausa suur rahvapüha. Sümboolse amforate avamise järel villitakse suurem osa savianumates valminud veinist tänapäeval siiski pudelitesse. Seal hoitakse teda veel vähemalt kolm kuud keldrijaheduses, et vein rahuneks enne, kui müüki lastakse. Siiski on amforaveini alati liiga vähe ja see saab oma kõrgemale hinnale vaatamata kiirelt otsa. Väikemates maakõrtsides kohapeal saab aga Alentejos tihtipeale veiniklaasi otse amforast täita.
Saviamforas valminud veinid on tõesti hoopis teistsugused, kui tavalised veinid. Neis on maitseid, mida ei leia ühestki metall- või tammevaadis valmistatud veinist. Nad on kerged, ent maitsekad, sädelevad ja elegantsed. Savinõu poorne pind lased ju veinil kogu valmimise perioodil rohkelt hingata, lastes tal samal ajal ammutada endasse maapõuest kogutud maitseid, mis on talletunud savisse aastasadade või lausa -tuhandetega.
Samas ei kasutata Portugalis savinõude seestpoolt võõpamiseks maitsekaid vaike, nagu teame Kreekast. Vahel küll amforaid vahatatakse, aga Portugalis ei domineeri amforaveinides kunagi terav vaigumaitse. Herdade do Rocim Amphota Tinto pärineb savinõust, mis on täiesti naturaalne.
See punane vein on midagi tõsiselt põnevat ja teistsugust. Ta on valmistatud iidsetest Portugali tumepunastest marjasortidest nagu Moreto ja Tinta Grossa, millele on lisatud pisut Trincadeirat ja Aragonezi. Kuid erinevalt neist marjadest valmistatud tavapärasele veinile on ta palju heledam, võiks öelda vaarikamahlapunane. Ta lõhnab kirsside, metsvaarikate ja põldmurakate järele, kuid kusagilt tagaplaanilt kumavad ka vanaema juurviljaaia aroomid. Ka maitsed on tal erinevad, ulatudes tanniinistest punastest metsamarjadest tugeva musta tee mõrkjas-erksa tõmmiseni. Ta on hea struktuuri ja tugevate, kuid ümaraks õhkunud tanniinidega. Ning muidugi on ta amfora poorsetest seintest võtnud kaasa näpuotsaga maapinna maiguga soolasust.
NB! Poorses savinõus käärimisest hoolimata vajab ta pudeli avamise ja klaasidesse kallamise järel kindlasti õhku enne, kui teda nautima asuda. Maitsete avanemiseks võib kuluda 15 – 20 minutit või isegi pisut kauem. Liigutage teda seni klaasis ja imetlege ta imekaunist värvi ning hunnituid lõhnu! Ka veiniriiulil võib seda veini hoida aastaid.
See punane vein sobib kõõgiviljahautiste kõrvale, samuti veise-, lamba-, kanaliharoogade juurde ning muidugi ka omaette nautimiseks, et rännata ajas aastatuhandeid tagasi. Serveerida temperatuuril 16 – 18 kraadi.
Tunnustused
Jancis Robinson – 17 punkti
Paul White – 18 punkti
Wine Enthusiast Magazine – 91 punkti
Vinhos Grandes Escolhas – 17 punkti
Revista de Vinhos – 16,5 punkti
Vivino.com hinnangul kuulub maailma parimate veinide ülemise 10 protsendi hulka.
