Kirjeldus
See vein on midagi täiesti erilist ja viib mitme aastatuhande taha minevikku, et saada aimu, millist veini valmistasid ja jõid vanad roomlased, kui nad tänaseid Alentejo alasid asustasid. Sellest ajast 2000 aastat tagasi kuulubki Vinho de Talha ehk savianumates veini valmistamine siinsete viinamarjakasvatajate igapäevaellu, seda eriti meisterlike veinide osas kurikuulsa Vidigueira linnakese lähistel.
Siinsetes söögikohtades (ja samuti inimestel kodus oma tarbeks) on alati kasutatud amforaveini, mida siis kohapeal lastakse otse kannu või klaasi. Kuid järjest enam võtavad veinitootjad ette ka amforaveinide pudelisse villimise, sest üha keskkonnateadlikum ostjaskond hindab maalähedaselt toodetud kraami kõrgelt. Nagu veinitootjad ise ütlevad, siis majanduslikult see ennast ei tasu, sest tööd on amforaveinidega rohkem ja kogused moodsa veinitootmisega võrreldes väga väikesed, aga traditsioonide austamine maksab ka midagi. Kuigi vanasti oli savinõudes kääritatud vein kõige tavalisem ja igapäevasem, on ta tänases maailmas pigem midagi gurmaanlikku, väga erilist.
Talha-veini tehakse nii, et küpsed marjad purustatakse käsitsi ja heidetakse suurtesse pealt lahtisesse amforasse käärima. Sinna jäävad nad 45 päevaks, mahl ja marjanahad ning seemned-varred kõik koos. Ka pärm selle veini jaoks pärineb üksnes viinamarjade endi küljest. Selle aja jooksul tuleb aga iga päev redeliga savinõu ülemises otsas asuva suu juurde ronida ja pinnale kerkivatest kestadest „müts“ pika puidust kepiga lahti segada. Muidu juhtub, et kääriv vein lööb savinõu lõhki. Oluline on ka see, et Portugalis ei võõbata savinõusid seestpoolt teravamaitseliste vaikudega, mis teekisd veini teravamaitseliseks, nagu teame mõnede veinide puhul Kreekast.
Vein saab valmis igal aastal 11. novembriks, mil Portugalis peetakse São Martinho päeva, meie mõistes Mardipäeva. Siis toimub suur pidu ja kõikides piirkonna veinikeldrites lastakse amforatest välja esimesed kannutäied vastvalminud veini, mida üheskoos maitstakse. Sümboolse amforate avamise järel villitakse suurem osa savianumates valminud veinist tänapäeval siiski pudelitesse. Seal hoitakse teda veel vähemalt kolm kuud keldrijaheduses, et vein rahuneks enne, kuui ta müüki saadetakse. Siiski on amforaveini alati liiga vähe ja see saab kõrgemale hinnale vaatamata kiirelt otsa. Väikemates maakõrtsides kohapeal saab aga Alentejos tihtipeale jätkuvalt veiniklaasi otse amforast täita.
Saviamforas valminud veinid on tõesti hoopis teistsugused, kui tavalised veinid. Neis on maitseid, mida ei leia ühestki metall- või tammevaadis valmistatud veinist. Nad on kerged, ent “teistmoodi” maitsekad, sädelevad ja elegantsed. Savinõu poorne pind laseb ju veinil kogu valmimise perioodil rohkelt hingata, samuti ammutab vein savist maitseid, mis on talletunud sellesse aastasadade või -tuhandetega.
See valge vein on valmistatud iidsetest ja väga vähetuntud Portugali valgetest marjasortidest nagu Perrum, Rabo de Ovelha ja Mateúdo. Neile on lisatud Alenetjos igapäevast, tugevamaitselist Antão Vazi. Kuna marjanahad on olnud kogu kääritamise aja mahlaga koos (valge veini puhul tavaliselt eraldatakse nahad üsna kiiresti), on selles veinis väga iseloomukaid maitseid, mis toovad meeltesse maavanaema juurviljaaia, küpsevaid tomateid täis kasvuhoone, intensiivsed tsitrused ja kusagilt tagant väga tugeva rohelise tee tõmmise. Ta on väga põneva struktuuriga, tugevalt mineraalne ja savis olemise tõttu õrnalt soolakas. Midagi tõelistele gurmaanidele!
See üsna ainulaadne valge vein sobib eeskätt iseiseivalt nautimiseks, aga samuti köögiviljatoitude, linnuliha- ja kalaroogade, salatite, pasta- ja riisitoitude kõrvale. Serveerida temperatuuril 11 – 12 kraadi, aga tegelikult ei juhtu midagi, kui ta ka pisut soojem on.
Tunnustused
Jancis Robinson – 16,5 punkti
Paul White – 17 punkti
Wine Enthusiast Magazine – 88 punkti
Vinho Grandes Escolhas – 17,5 punkti
Revista de Vinhos – 17 punkti
Vivino.com hinnangul kuulub maailma parimate veinide ülemise 10 protsendi hulka.
Tänaseks on Catarina üks kahekskast Portugali uue ajastu tunnustatumast naisveinimeistrist, kelle kuulsus ulatub kaugele üle kodumaa piiride. Koos önoloogist abikaasa Pedro Ribeiroga on neist saanud tandem, kelle kõrgtasemelised, elegantsed ja isikupärased veinid võidavad üha uusi medaleid. Rocimi tugev külg on ka suur rõhk jätkusuutliku põllumajanduse põhimõtete järgmisele, et viia kokku esivanemate tarkus moodsate ja keskkonnasääslike tehnoloogiatega. 
Rocimi omanduses on viinamäed Lõuna-Portugalis Aletejos, Vinho Verdes riigi põhjaosas ja niiskel-tuulisel Atlandi rannikul Leiria lähistel. See võimaldab valmistada suurt valikut erinevaid kõrgtasemelisi veine. Rocimi toodang on kasvanud ligi miljoni pudelini aastas, millest umbes pool müüakse kodumaal ja teine pool kaugemal, Europpa riikidest Aasia, Aafrika ja Ameerikani välja. MilVinhos on Rocimi veinide ametlik esindaja Eestis.
