Kirjeldus
Atlandi ookeanis, Portugali mandriosast poole tuhande kilomeetri kaugusel asuv pisike Madeira saar on kui merre visatud kivimürakas, püstloodis kaljuseinte ja siin-seal merre voolavate jõgede uuristatud sügavate kanjonitega – meie Hiiumaastki väiksem. Kuulus on ta veininduse võtmes eeskätt oma ajalooliste kangestatud Madeira-veinide poolest, mida siit on sajandeid laevatatud küll Ameerikasse, küll Inglismaale ja kaugemalegi. Viimasel ajal on aga siin hakatud valmistama ka väga omanäolisi kuivi veine (ise nimetavad nad neid lauaveinideks, et eristada klassikalistest kangestatud madeiradest) – paraku toodetakse neid viinamarjade kogusest lähtuvalt nii väikestes mahtudes, et oma saarest kaugemal, isegi mandri-Portugalis, neid ei leiagi.
Quinta do Barbusano jaoks olime meie MilVinhosest esimesed, kes väikse koguse saadaolevaid veine saarelt kaugemale, lausa väga kaugele – Eestisse otsustasid viia.
Selles lihtsas ja väga madeiralikus punases veinis on rohkelt siinse terroir’i omapära. Neli marja – iidsed Portugali sordid Aragonez, Touriga Nacional, ja maailmanimed Merlot ja Cabernet Sauvignon – on siin ilusas harmoonilises koosluses vulkaanilistest muldadest ja soolakatest ookeanituultest lähtuvate nüanssidega. Vein on käärinud roostevabas vaadis, aga osake sellest on olnud lühikeses kokkupuutes ka puiduga. Siit siis märksõnadeks küpsed mahlakad mustad marjad, karge must pipar, pisut kohviseid toone, tumedat šokolaadi ja näpuotsaga kaneeli. Ja taustal muidugi see ilmeksimatu “Madeira maitse” – üsna kirka happesusega ja pisut väävline, vulkaaniline ja kargelt soolakas.
See kuiv punane vein on omamoodi kerge, aga väga maitseterikas. Quinta do Barbusano omanik António Oliveira (kelle järgi on vein saanud ka nime) soovitab serveerida teda kalaroogade juurde (tursk, rasvane lõhe või forell), samuti linnu- või sealiha kõrvale, aga ka pasta- ja riisiroogade juurde. Parim temperatuuril 16 – 17 kraadi.
