Portugali must kuld Alicante Bouschet

Autor: Tiina Kangro

Alicante Bouschet on üks vähestest punastest viinamarjadest, mis on üdini tume – see tähendab, et tumedavärvilise marjanaha all on peidus ka tumetumepunane sisu. Selliseid viinamarju nimetatakse teinturier’ marjadeks (tõlkes – värviv) ja neid on maailmas vaid väike hulk. Alicante Bouschet’d noppides värvuvad näpud tumepunaseks nagu mustikaid korjates. Neid maitstes tuleb mõneks ajaks arvestada tumesinise naeratusega.

Alicante Bouschet’st ehk „mustast” marjast veinid on aga nähtus omaette – nende koduks on saanud Lõuna-Portugal, kus see algselt Lõuna-Prantsusmaalt pärit, kuid väga soojalembene viinamari on leidnud endale uue ja piisavalt päikeselise kodumaa.

Paljud maailma marjasordid on kujunenud aastasadade jooksul välja loodusliku segunemise ja valiku teel, kuid Alicante Bouschet on tekkinud sordiaretuse tulemusena. Aastanumber oli 1866, kui Henri Bouschet dokumenteeris oma Domaine de la Calmette’i istanduses Lõuna-Prantsusmaal uue viinapuusordi, mille esivanemateks olid Grenache (Lõuna-Prantsusmaal tuntud ka kui Alicante)  ja Henri isa, Louis Bouschet’ poolt paar aastakümmet tagasi aretatud Petit Bouschet. Uue sordi eesmärgiks oli luua viinamari, millel on silmapaistev värv ja mis on rikkaliku saagiga, samas lihtne kasvatada. Kõik kolm eesmärki täitusid. Ent nagu elus ikka – kui ühe käega antakse, siis järgmise nurga peal on ootamas ka komistuskivid.

Alicante Bouschet’d hakati jõudsalt kasutama blendides, et anda punastele veinidele (paljudest Prantsuse punastest marjadest veinid olid kahvatud) kaunilt sügavpunast värvi. Tuleb ka tunnistada, et phylloxera järgsel ajastul oli kiirelt kasvav, vähenõudlik ja suuri saake andev Alicante Bouschet suureks abiks, et viinamarjatäi rünnaku tõttu hävinenud marjakasvatust uuesti jalule saada. Probleemiks kujunes aga uue sordi maitseomaduste keskpärasus – ta justkui ei olnud midagi erilist. Vähehaaval loobusid prantslased ta kasvatamisest ja sort muutus oma sünnimaal marginaalseks.

Kuumas ja kivises Alentejos puhkes see marjasort hoopis uuel moel õide.

Juba sama sajandi lõpus oli aga Alicante Bouschet alustanud uut võidukäiku tükk maad lõunapool, Ibeeria poolsaarel, Hispaanias ja Portugalis. Eriti Lõuna-Portugalis, kuumas ja kivises Alentejos, puhkes sort hoopis uuel moel õide. Seda muidugi lisaks kuumale kliimale ka tänu mitmele Portugali veinimeistrile, kes uut marja kirglikult avastama ja selle kasvatamisel eksperimenteerima asusid. Esimene neist, Mouchão veinimaja, tegeles sordiga juba 1880ndatest alates. Selgus, et Lõuna-Portugali kivine ja liivane pinnas, rikkalik päike ning viinapuude ülemäärase saagikuse kontrolli all hoidmine avavad täiesti uue lehekülje veripunase Alicante Bouschet’ võidukäigul veiniviinamarjana.

Portugallaste käes muutus Alicante lisaks tumetumepunasele, lausa mustjale värvile ka säravalt marjaseks ja mõnusalt vürtsikaks veiniviinamarjaks. Märksõnadeks said sügavad mustade kirsside, küpsete ploomide ja karuvaarikate maitsed, samuti piprased, šokolaadised ja magusa tubaka varjundid. Selgus, et Alicantest veinide tanniinid ja täidlus on muljetavaldavad, eriti kui veini laagerdada tammevaadis.

Ligi saja aasta jooksul kasutasid siiski ka portugallased Alicante Bousschet’d põhiliselt blendides, segades teda kohalike iidsete ja päikeseliste sortidega nagu Trincadeira ja Touriga Nacional, hiljem ka Aragonezi ja Syrah’ga. Kui Portugalis hakati paarkümmend aastat tagasi muu veinimaailma eeskujul tegema ka üheviinamarjaveine, selgus, et lõunamaise päikse all viimseni küpsenud Alicante Bouschet on tõusev täht kogu maailma veinitaevas. Põnev on ka tähelepanek, et kui mitmel teisel maal kasvanud Alicantest veinid (kus marjad ei küpse päris lõpuni ja veinid on happesemad) vajavad väga pikka laagerdamist enne, kui nad joomiseks valmis saavad, siis Lõuna-Portugali kuumaverelised Alicanted valmivad kiiremini ja maitsmiseks võib avada julgelt ka juba paari aasta vanuse veini. Noorelt on veinid ehk rustikaalsemad, puu- ning köögiviljaste maitsevarjunditega, lisades ajaga buketti enam lillelisi ja siidiseid toone.

Praeguseks ongi Alicante Bouschet’st saanud põhiliselt Portugali viinamari – kaks kolmandikku ehk 65 protsenti sellest marjast kasvab Lõuna-Portugalis, Alentejos ja Setúbali poolsaarel. Hispaanlaste viinamägedel küpseb 20 protsenti „mustast” marjast, 10 protsenti USA-s ja kunagisel kodumaal Prantsusmaale on jäänud vaid 2 protsenti. Marginaalselt võib Alicantet leida ka Lõuna-Itaaliast, Tšiilist ja Austraaliast.

Rahvusvaheliselt tuntud veinikriitikud on nimetanud Alicante Bouschet’d mustaks kullaks ega väsi kiitmast sellest marjast veinide võimsust ja elegantsi. USA veiniajakiri Wine Enthusiast valik tänavu märtsis maailma kuue silmapaistvama Alicante Bouschest veini hulka ka MilVinhose e-poes esindatud noore naisveinimeistri Catarina Vieira loomingu Herdade do Rocim Alicante Bouschet.

Valik Alicante Bouschet’ blende

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.