Mäestikuveinid – mis need on?

Üha rohkem räägitakse veinigurmaanide ringkondades altitude-veinidiest või isegi high-altitude-veinidest. Maakeeli tähendab see , et vein on tehtud viinamarjadest, mis on kasvanud mägedes, kivistel mäenõlvadel, mis asuvad palju kõrgemal merepinnast.

Asi läheb aga keeruliseks siis, kui hakatakse defineerima, milliselt kõrguselt algab viinamarjakasvatuses altitude. Ja see on erinevatel laiuskraadidel vägagi erinev. Euroopas loetakse mäestikuviinamarjadeks juba 500 – 800 meetri kõrgusel asuvate istanduste saaki. Vaid üksikutes kohtades Šveiitsi ja Itaalia Alpides võib leida viinamägesid ka 1200 – 1300 meetri kõrgusel merepinnast – seal loetakse marjakasvatust juba tegelikult väljakutseks, kangelasteoks, mida mõistlik inimene ette ei võta.

Ent mida lähemal ekvaatorile, seda kõrgemale nihkub metsa ja igilume piir ning viinamarju saab probleemideta kasvatada ka palju kõrgemal. Faktiliselt asub Euroopa kõrgeim viinamägi Kanaari saartel, Tenefifel, 1700 meetri kõrgusel merepinnast. See kõik on aga lapsemäng Argentiina jaoks, kus asub maailma kõrgeim, põhiliselt Malbeci kasvatav ülisuur kommertsiaalne viinamarjafarm enam kui 3000 meetri kõrgusel Andides.

Tõsi on see, et mägedeveinid on teistsugused. Nad on hõrgud ja erksad, neis on omamoodi delikaatne happesus, nad pakatavad värskusest nagu jahe mäestikutuul, olles samas intensiivsed ja värvikad, siiski pehmed. Seda kõike muidugi siis, kui vein on tõesti õnnestunud, kui on kokku langenud kõik vajalik: õiged sordid, hoolikas marjakasvatus, täpne saagikoristus ja professionaalne veinitegu. Muidugi ka ilm, mis on igal aastal väheke erinev, kuid millest paratamatult sõltub aastakäigu viinamarjade kvaliteet.

Miida siis mäestikukliima viinamarjadele annab? Esiteks on mägedes alati jahedam – iga saja meetriga taeva poole langeb õhusoojus pool kraadi või enamgi . See annab marjadele rohkem happesust, rohkem kargust. Teine faktor on ööpäeva keskmine temperatuur – mägedes on pea alati öösiti jahe, isegi kui päevad on suviti kuumad. See tähendab, et ööseks peatub või aeglustub marjade intensiivne küpsemine.

Kõrgemal mägedes kasvavad viinapuud enamasti graniitpinnasel, millest kandub veinidesse see nauditav mineraalsus.

Kolmandaks talvine jahedus ja mõnel pool isegi lumi, mis mõjutab viinapuid, muudab nad visaks ja valvsaks. Ja mis võib-olla kõige olulisem – kõrgemal mägedes kasvavad viinapuud enamasti graniitpinnasel, millest kandub veinidesse see nauditav mineraalsus, vahel lausa happene-metalline maitsenüanss. Jah, päris kõrgel, kilomeetreid päikese poole ka UV-kiirgus, mis muudab marjanahad paksuks ja koos sellega veinid maitsekamaks, tanniiniseks, pikalt säilivaks. See viimane on kindlasti omadus, mis on olemas ka Lõuna-Portugali venidel, Euroopa kuumima päiksega paikades.

Portugalis leiab mäestikuviinamägesid kahes piirkonnas – Dão’s ja Sise-Beiras (Beira Interior). Mõlemad asuvad Portugali keskel, üks riigi kõrgeimast mäeahelikust Serra da Estrelast Atlandi ookeani pool, teine mäenõlvadel vastu Hiispaania piiri. Serra da Estrela tipp asub kahe kilomeetri kõrgusel, viinamäed Hispaania poolel kuni 600 meetri kõrgusel, Atlandi poolses Dão’s aga isegi 800 meetri peal.

Quinta dos Termos on üks väga eksklusiivseid väiketootjaid Serra da Estrela idapoolsel nõlval, Hispaania piiri lähedal. Nende veinid on kõik täiesti kuivad, 0-suhkruga. Siiski on nad metsikult maitsekad, karged, samas kerged ja elegantsed. Sortidest kasvatavad nad kogu maailmas pea ainsana Fonte Cali – veinimaja peaönoloog, viinamarjakasvatusprofessor Virgilio Loureiro tegi oma meeskonnaga kakskümmend aastat tööd, et see eelmise sajandi lõpuks praktiliselt väljasurnud hõrk ja üsna pirtsakas valge viinamarjasort elule tagasi tuua.

Fonte Cal on väga omapärane, väga mineraalne, karge-lilleline.

Nüüd see juba levib Termose puukoolist ka välja, piirkonna teistele marjakasvatajatele ja üksikutel juhtudel ka välismaale, kuid maailma ainus 100 protsenti Fonte Calist valge vein on siiski vaid Quinta dos Termose veinimajal – see vein on olemas ka MilVinhos e-poes. Väga omapärane, väga mineraalne, karge-lilleline, pudelis järelküpsedes üha nauditavamaks muutuv. Fonte Cal annab tooni ka teises Termose siidpehmes valges veinis Quinta dos Termos Branco Reservas, seal koos piirkonna teise tunnussordi Siria ja Portugalis laiemalt kasvatatava Arinto ja Verdelhoga. See mahe ja äärmiselt põnev vein on olnud MilVinhose ostjate üks suuri lemmikuid.

Punastest marjadest kasvatab Termos iidseid sorte Alfocheirot ja Madurot – ligii 100-aastastel viinamägedel. Nad katsetavad ka maailmasortidega nagu Syrah ja esimest aastat sai mullu veiniks nende Riesling, võrratu „petrooline” valge vein, mis jõuab peatselt ka MilVinhose e-poodi.

Atlandi pool Estrelat laiuvat Dão’d peetakse aga lausa viinamarjade maiseks paradiisiks. Viinamäed ja veinimajad asuvad siin graniidisel platool , 400 – 800 meetri kõrgusel, olles neljast küljest kaitstud mäeahelikega. See tagab täielikut kaitstud mägise mikrokliima, kuhu ei ulatu paduvihmad ega liigne ookeaniniiskus, samuti suviti hullud kontinentaalsed kuumad tuuled. Platool omakorda on erinevad kivimid, soojemad ja jahedamad, kuivemad ja niiskemad alad, mis sobivad erinevatele marjasortidele.

„Me oleme siin tõesti nagu vanajumala selja taga,“ tunnistas meile Elisa Lobo Quinat da Pelladast, kes viinamägesid ja veinitootmist jaanuari teisel nädalal külastasime. Dão’s on mitusada veinitootjat, enamasti väiksed või väga väiksed perefarmid. Oleme viimastel aastatel hooliklat uurinud seda piirkonda ja valinud sealseid kõige kõrgema kvaliteediga tootjad, maitsnud nende veine ja avastanud nende tootmise iseärasusi. Neist mitme põnevaim toodang jõuab sel kevadel MilVinhose kaudu Eestisse.

Dão „kuninganna“ on kahtlemata valge Encruzado. On isegi arvatud, et see võib olla kogu maailma õilsaim, sulnim viinamari. Siiski kasvab ta üksnes Portugalis. Seda marja leiab pea kõikidest Dão valgetest blendidest, aga mitte kõigil ei õnnestu teha Encruzadost silmapaistvat üheviinamarjaveini. See iidne ja üksnes Portugalis kasvav mari on kapriisne ja valmibki üksnes mägedes, väga kindlates tingimustes. Ta nõuab ka väga tundliku meelega veinimeistrit. Üks ideaalilähedane näide puhtast Encruzadost on Quinta da Garrida Reserva Branco.

Kuid oma iidseid, põnevaid ja ainulaadseid sorte on Dão’s veel. Valge Malvasia Fina, punane Jaen – ka nendest tehtud veinid on Eesti poole teel. „Samas me kasvatame siin ka Bagat – aga see on hoopis teine Baga, kui ookeaniliivases Bairradas, meil on mägede Baga,“ ütles Elisa.

Valik veine mägedest (täieneb märtsis)

One reply on “Mäestikuveinid – mis need on?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga